Minust

Kõige lühemalt ennast tutvustades ütlen: “Tere! Mina olen Grete,” ning vahetevahel lisan, “ja tulen Hugo Treffneri Gümnaasiumist.” See aga ilmselgelt ei anna mingisugust ülevaadet sellest, kes ma päriselt olen.

Tegelikult on sellega lausa nii, et võibolla hommikul teadsin, kes ma olen, aga asjad on peale seda muutunud ja nüüd on asi juba päris kahtlane. Igal juhul 3-aastane mina teadis, et minust saab kunagi tantsija, seevastu 8-aastasele minule tundus, et: “Ei, pianistiks hakkan,” ning mu vanemad (isa) näevad minu tulevikku reaalainete vallas. Lisaks pean ÜLIMALT vajalikuks välja tuua, et laulsin
HTG segakooris Anima ning kolmapäeviti olen koolis peamiselt Bridži pärast.

Mitmepalgeline identiteedikriis ja muud ilmselged põhjused (huvi korea kultuuriruumi vastu, tahe maailma avastada, rahvusvahelise sõprusringkonna väärtustamine ja muu) on viinud selleni, et sõidan Lõuna-Koreasse vahetusaastale. Eks ole näha, mis seal saama hakkab :D Kogu üritus on võimalik ainult tänu minu kallitele toetajatele: Tartu Vallale, Siimline's Kennelile (töötasin seal suvel koertega), minu vanaemadele, vanavanaemale, vanaisadele, vanematele, kooli- ja klassikaaslastele ning sõpradele. Suur-suur-suur tänu Teile! See on asi, mis ei saa kunagi ununeda <3

PS! Oleksin väga õnnelik kui annaksite mulle tagasisidet blogi kohta, et saaksin seda just Teile meelepäraselt kirjutada.