Story Time: Lend

Lendasime Koreasse läbi Frankfurdi. Frankfurti sõitsime 2,5 tundi ning kohapeal passisime veel 2. Sellele järgnes 10,5-tunnine lend Seouli ja sealt edasi 4-tunnine bussisõit Daegusse (Seal ma siis elan nüüd.) Arvestades juurde veel hommikuse ja õhtuse ärkveloleku aja, olin tollel päeval kuskil 28,5 tundi korralikult magamata. Aga oi see oli seda väärt!

Seouli lennates istusime Esteriga, kes on teine vahetusõpilane Eestist, ühe kõige lahedama asiaadi kõrval, keda olen siiani kohanud. Esiteks oli ta plätudega, teiseks väga tüdinud näoga ja kolmandaks kandis ta mitte Gucci pusa. Samuti teenindas meid äärmuslikult huvitav stjuardess.

Ühel hetkel kõndis see stjuardess vahekäigus oma käruga ja peatus meie juures, et veinipudel avada. (Ärge küsige miks :D) No ja siis sealt purskas seda veini igale poole nii et mina, Ester ja see asiaat, kes oli stjuardessile veel kõige lähedamal, saime korraliku dušši. Muidugi oli stjuardess väga alandlik ja hakkas kohe koristama ning seejärel lahkus korraks, et niiskeid salvrätte juurde tuua. Tagasi tulles märkas ta asiaadi määrdunud pusa ja haaras sellest kohe kinni, ise samal ajal murelikult küsides ning korrutades: "Ega see Gucci ei ole?! Nii kahju, kui see Gucci oleks!" Õnneks ei olnud ning minu arvates puhtalt selle vahejuhtumi tõttu võttis asiaat järgmine kord joogiks seda sama veini.

Veel arvas stjuardess, et mina ja Ester oleme prantslased. Pettumus ta näos oli suur, kui me tema pakutavat veini ei soovinud. Hiljem, kui ta sai teada, et oleme Eestist, hakkas ta meid Miss Estoniateks kutsuma.

Veiniteo heastamiseks tõi ta kõigile meile kolmele lennukikujulised kaisukad. Nimetasin enda oma Fretšuks. Alguses tahtsin Freddie panna, kuna vaatasin lennu ajal Bohemian Rhapsodyt, aga Ester pakkus Fretšut ja see kõlab ausalt paremini. Ester ise nimetas enda oma Pedro-Fernandoks.



Klassikaline pilt lennuki aknast
Mitte nii klassikaline pilt lennuki aknast

Vastuvõtt Koreas

Kommentaarid