Story Time: Oi, ei, Päikene
"GRETE, MIKS SA KOOLIS EI OLE?!?!?!?!"
Ouch, mis kell on? Miks mu host isa minu toas on ja karjub? Täna pole kooli juu... Või kui just on...?
"Mis?"
"Õpetaja helistab ja tahab teada, et miks sind koolis pole. Ja miks sa oma telefonile ei vasta?"
Panin telefoni eile õhtul hääletu peale, sest notificatione tuli ja tuli, aga ma tahtsin magama jääda. Tüütu. Okei, vaatame siis miks host isa karjub... .... ... !!! ... VIIS VASTMATA KÕNET KLASSIJUHATAJALT JA ÜKS KLASSIÕELT. Kell on 8 läbi paarkümmend minutit ja teised on koolis. Ma olen üpris kindel, et ma ei pidanud täna sinna minema... Host pere lubas kooliga suhelda... Kas niimodi siis...?
"Vabandust, ma ei lähe täna kooli..."
Järgnes natukene veel karjumist ja õpetaja helisats veel umbes sada korda ning nii mina kui mu host isa vabandasime õpetaja ees, kes nüüd tahtis juba fototõestust selle kohta, mis tulema hakkab, aga lõpuks asi enam-vähem laabus. Tavalised möödaraakimised isegi parast viit kuud siin. Puudun koolist kaks päeva, et host perega (v.a. isa) ujumisparki ujuma minna. Stardime kell 10 hommikul. seega kooli ma ei lähe. Tavaliselt räägiksin ise klassijuhatajaga, aga praegu on ta kaheks nädalaks Inglismaale keelelaagrisse sõitnud, ehk eelevalt helistanud klassijuhataja on tegelikult üks väga hirmus meesõpetaja, kellega ma ise rääkida ei julgenud.
Ouch, mis kell on? Miks mu host isa minu toas on ja karjub? Täna pole kooli juu... Või kui just on...?
"Mis?"
"Õpetaja helistab ja tahab teada, et miks sind koolis pole. Ja miks sa oma telefonile ei vasta?"
Panin telefoni eile õhtul hääletu peale, sest notificatione tuli ja tuli, aga ma tahtsin magama jääda. Tüütu. Okei, vaatame siis miks host isa karjub... .... ... !!! ... VIIS VASTMATA KÕNET KLASSIJUHATAJALT JA ÜKS KLASSIÕELT. Kell on 8 läbi paarkümmend minutit ja teised on koolis. Ma olen üpris kindel, et ma ei pidanud täna sinna minema... Host pere lubas kooliga suhelda... Kas niimodi siis...?
"Vabandust, ma ei lähe täna kooli..."
Järgnes natukene veel karjumist ja õpetaja helisats veel umbes sada korda ning nii mina kui mu host isa vabandasime õpetaja ees, kes nüüd tahtis juba fototõestust selle kohta, mis tulema hakkab, aga lõpuks asi enam-vähem laabus. Tavalised möödaraakimised isegi parast viit kuud siin. Puudun koolist kaks päeva, et host perega (v.a. isa) ujumisparki ujuma minna. Stardime kell 10 hommikul. seega kooli ma ei lähe. Tavaliselt räägiksin ise klassijuhatajaga, aga praegu on ta kaheks nädalaks Inglismaale keelelaagrisse sõitnud, ehk eelevalt helistanud klassijuhataja on tegelikult üks väga hirmus meesõpetaja, kellega ma ise rääkida ei julgenud.
***
Nagu igas tavalises peres kombeks startisime kõvasti peale planeeritud aega. Esimene peatus oli McDonald's ja sealt ostsime Oreo McFlurry'd alaealistele, väikese burgeri koos friikartulitega väikevennale ning IceAmericano host emale. Väga oluline informatsioon, kuna ütleb mu pere kohta tegelikult väga palju, kui sellele mõtlema hakkate - ema on endiselt dieedil (kahjuks pole laste toidujäätmete tõttu see siiani mingeid tulemusi andnud), väikevend kasvab viimasel ajal palju ja kiiresti ning absoluutselt koik mitte-dieedil inimesed armastavad süüa külma jäätist, kui õues on üle 35-kraadi sooja.
Kohale jõudes viisime esimese asjana oma pahna majutuskohta. Ööbime ujumispargi kõrval telkides, mis on meie jaoks juba majutaja poolt üles seatud. Üle 30 telgi männimetsa mäenõlvale ehitatud terrassidel. Meie telk on rohkem nagu telk telgi sees, sest korealased kardavad/ vihkavad kohutavalt putukaid. Esimesse telki sisenedes leiab eest, termokapi, toolid ja lauad. See on selline puhkeruum. Teises telgis, telgi sees, saab üksnes magada.
Otsisime üles oma seltskonna (ega me üksi ometigi ei tulnud :D) ja jalutasime ujumisparki. Vahetasime riided. Bikiine ja trikoosid ei tasu Koreas ja üldse aasias väga kanda. Paljad käed ja jalad saaavad väga palju tähelepanu, eriti kui sa ei ole väga päevitunud. Lisaks oli seal kohas kohustuslik kanda kõigil mütsi ja päästevesti. Müts on arusaadav nõue sellise päikese juures, aga päästevestiga polnud ma pärast teist päeva ka veel semudeks saanud. Tõmbasin selga oma pika ujumispluusi ja retuusid. Mütsi olin koju jätnud ja see tuli kohapealt hankida. Katsime kõik oma näod sentimeeripaksuse päikesekreemi kihiga ja suundusime ujuma.
Enamus aega jalutasin ringi oma ema sõbranna tütrega. Väga arg ja vaikne inimene, nagu kõik korealased välismaalaste läheduses - "Shy" kultuur. Mängisime suures merebasseinis, mis pidi pasundama iga kord, kui merelaineid hakkas tekitama.
Lasime tuubidega torudest alla, eriliselt meeldisid meile kaks, kus sai kahekesi sõita ja suurem osa päevast kuluski lõpuks nendele.
Veel võtsime osa vahupeost. Pildi pealt on näha bassein, kus eespool keskel on DJ pult ja mõlemal pool kõrval kahurid. Kaks korda päevas toimuvad seal peod, kus kuulatakse popmuusikat, karjutakse ja mängitakse vahuga. Hüppamine on ka kohustuslik! Pärast pritsiti meid tuletõrjevoolikutega enne basseinist väljumist puhtaks ja siis aga uut pidu ootama.
Öösöögiks oli klassikaliselt krõbe kana, marineeritud redis ja koola. Pildilt ei näe see kahjuks nii hea välja :( Pärast seda läksime minu hoolealustega jalutama. Küll neil oli hirmus! Iga natukese aja tagant tahtis keegi emme juurde, kuid kui lõpuks tiiruga emade seltskonda jõudsime, leiti et emme tähelepanu ei olegi vaja ning et tegelikult oli ilgelt lahe öösel teemapargis jalutada. Suure nutuga tuli magama minna, kui aeg kätte jõudis. See park hakkas neile nii väga meeldima.
PS! Pildid on laste enda tehtud, nende enda soovil :D
Teine päev sama viisi, check-out ja koju puhkama. Väga-lahe ja meeldejääv koht nii kodule lähedal <3
#대구경북여행 #2020대구경북관광의해 #대구경북글로벌관광서포터즈 #2020DGGTS #대구여행
#경북여행 #Korea #DaeguTour #Gyeongbuk #오소대구경북
Otsisime üles oma seltskonna (ega me üksi ometigi ei tulnud :D) ja jalutasime ujumisparki. Vahetasime riided. Bikiine ja trikoosid ei tasu Koreas ja üldse aasias väga kanda. Paljad käed ja jalad saaavad väga palju tähelepanu, eriti kui sa ei ole väga päevitunud. Lisaks oli seal kohas kohustuslik kanda kõigil mütsi ja päästevesti. Müts on arusaadav nõue sellise päikese juures, aga päästevestiga polnud ma pärast teist päeva ka veel semudeks saanud. Tõmbasin selga oma pika ujumispluusi ja retuusid. Mütsi olin koju jätnud ja see tuli kohapealt hankida. Katsime kõik oma näod sentimeeripaksuse päikesekreemi kihiga ja suundusime ujuma.
Enamus aega jalutasin ringi oma ema sõbranna tütrega. Väga arg ja vaikne inimene, nagu kõik korealased välismaalaste läheduses - "Shy" kultuur. Mängisime suures merebasseinis, mis pidi pasundama iga kord, kui merelaineid hakkas tekitama.
 |
| Bassein+telefon!=ilus elu, seega pildid on internetist. - allikas |
Lasime tuubidega torudest alla, eriliselt meeldisid meile kaks, kus sai kahekesi sõita ja suurem osa päevast kuluski lõpuks nendele.
Veel võtsime osa vahupeost. Pildi pealt on näha bassein, kus eespool keskel on DJ pult ja mõlemal pool kõrval kahurid. Kaks korda päevas toimuvad seal peod, kus kuulatakse popmuusikat, karjutakse ja mängitakse vahuga. Hüppamine on ka kohustuslik! Pärast pritsiti meid tuletõrjevoolikutega enne basseinist väljumist puhtaks ja siis aga uut pidu ootama.
 |
| Vahupidu!!! - allikas |
Öösöögiks oli klassikaliselt krõbe kana, marineeritud redis ja koola. Pildilt ei näe see kahjuks nii hea välja :( Pärast seda läksime minu hoolealustega jalutama. Küll neil oli hirmus! Iga natukese aja tagant tahtis keegi emme juurde, kuid kui lõpuks tiiruga emade seltskonda jõudsime, leiti et emme tähelepanu ei olegi vaja ning et tegelikult oli ilgelt lahe öösel teemapargis jalutada. Suure nutuga tuli magama minna, kui aeg kätte jõudis. See park hakkas neile nii väga meeldima.
PS! Pildid on laste enda tehtud, nende enda soovil :D
Teine päev sama viisi, check-out ja koju puhkama. Väga-lahe ja meeldejääv koht nii kodule lähedal <3
#대구경북여행 #2020대구경북관광의해 #대구경북글로벌관광서포터즈 #2020DGGTS #대구여행
#경북여행 #Korea #DaeguTour #Gyeongbuk #오소대구경북
Kommentaarid
Postita kommentaar