Minu Pere

Jõudsin eelmine nädal oma pere juurde. Me elame Daegus. See suuruselt kolmas linn asub Lõuna-Korea lõunaosas ja bussiga sõidab sinna Seoulist 4 tundi.

Minu maja on 35-korruseline ja ise elan kaheksandal. Maja kõrval asub 24/7 avatud kauplus ning mänguväljak. Seal käin peaaegu iga päev mängimas. Peres ongi: ema, isa, väike 6-aastane õde, kes läks just kooli ja 11-aastane väikevend.

Minu väikeõde on next level swagger irongurl. Turnikal meeldib talle teha kõige rohkem neid asju, mida teha ei tohi. See tähendab absoluutselt kõikjale ronimist ja igalt poolt alla hüppamist. Seejuures pean ma ju kõike kaasa tegema ning kui ma keelduda üritan, kiljatab ta: "NOOU!" Seda sõna ja selle sõna võimu tajub ta hästi. Iga kord kui temalt midagi küsida, kui ta millegagi nõus ei ole või aru ei saa, on "NOOU!" lahendus.

Väikevend tahab suurena saada kas jalgpalluriks või Doctor Strange'ks. Minu saabumisel oli tal üks jalg kipsis, aga paari päeva pärast seda enam polnud. Minu vanemad leidsid, et väga hea, saabki vannis käia ning järgmisel hommikul haiglasse viia. Sealt naasis ta uue kipsiga.

Vennale meeldib samuti väga palju nalja ja tobedaid nägusid ning tantse teha. Ükskord ütles ta, et vihkab BTS'i, kuid minu arvates teab ta kõiki nende tantse peast. Minu lemmik on stseen, kus ta istus köögis tooli seljatoe peal, üks jalg kipsis ning suust rippus välja pool nuudlit, ning ema karjus talle: "Shit down! Shit down!" ja ta vastas, et ta juba teebki seda.

See toob meid minu ülimalt hooliva ja overthinking ema juurde. Ta saab kõige paremini inglise keelest aru, vastupidiselt minu isale, kelle ainsaks ingliskeelseks lauseks on: "I have no money." Mu korea isa arvab ka, et mul on prille tarvis, kuna ma ei saa aru, et mu korea ema on paks. Veel meeldib talle pärida eesti noorte meelistegevuste ning noormeeste kohta :D

Kõik pereliikmed on väga chillid ja armastavad süüa.




Kommentaarid